Tarto
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist.[2] Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.
Tarto | |||||
eesti Tartu | |||||
|
|||||
Tarto keskliin ja Imäjõgi |
|||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Maakund: Tartomaa | |||||
Suurus: 38.96[1] km² | |||||
Elänikke: 95 090[1] (01.02.2021) | |||||
koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E | |||||
Kon Tarto Eestin om |
Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin.[3] Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ.[4] Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tarton edimäne Üldlaulupido.
1920. aastagal teiq Tarton rahu Eesti Vabariik ni Nõvvokogo Vinnemaa ja Soomõ ni Nõvvokogo Vinnemaa.
Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.[5][6]