Vabadussammas (Riia)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vabadussammas (läti keeles Brīvības piemineklis 'vabaduse monument', kõnekeeles Milda) on monument Riias Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks. Mälestusmärk on Läti vabaduse, iseseisvuse ja suveräänsuse sümbol.[1] 1935. aastal avatud 42 meetri kõrguse monumendi juures toimuvad tihti rahvakogunemised ja pidulikud sündmused.
Monument on valmistatud graniidist, lubjakivist ja vasest. Alumises osas asuvad skulptuuride ja reljeefide grupid kujutavad Läti kultuuri ja ajaloo teemalisi stseene. 19-meetrise lubjakivisamba otsas seisab vasest naisekuju "Vabadus", kes hoiab pea kohal kolme kuldset tähte.
Monumenti hakati kavandama 1920. aastate alguses, kui toonane peaminister Zigfrīds Anna Meierovics lasi korraldada mälestussamba kavandite konkursi. Pärast mitut võistlust ehitati monument 1930. aastate alguses Kārlis Zāle projekti järgi.
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Läti, taheti monumenti lammutada, kuid seda siiski ei tehtud. Riias sündinud Nõukogude skulptorit Vera Muhhinat on peetud mälestussamba päästjaks, kuna tema arvates oli sellel kõrge kunstiline väärtus. Nõukogude propagandistid püüdsid muuta samba sümboolset tähendust rahva silmis kommunistlikku ideoloogiasse sobivamaks, kuid see jäi siiski avalikkuse jaoks Läti rahvusliku iseseisvuse märgiks. 14. juunil 1987 kogunes Vabadussamba juurde umbes 5000 inimest, kes mälestasid Nõukogude võimu ohvreid ja asetasid monumendi jalamile lilled. Koosviibimine ajendas edasist Läti rahvuslikku ärkamisliikumist, millega kaasnes kolm aastat hiljem vabariigi suveräänsuse taastamine.