Ungari Nõukogude Vabariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ungari Nõukogude Vabariik (ungari keeles Magyarországi Tanácsköztársaság või Magyarországi Szocialista Szövetséges Tanácsköztársaság; neist viimane oli põhiseaduse järgi riigi ametlik nimi 23. juunist kuni 1. augustini)[2] oli lühiajaline sõltumatu kommunistlik riik, mis loodi Ungaris Esimese maailmasõja tagajärjel.
See artikkel räägib Ungari Nõukogude Vabariigist; hilisema Rahvavabariigi kohta vaata artiklit Ungari Rahvavabariik |
Ungari Nõukogude Vabariik 1919–1919 | |||||||||
Ungari poolt endale nõutud alade kaart, mai–august 1919
██ Rumeenia poolt kontrollitud ala (aprill 1919)
██ Ungari poolt kontrollitud ala
██ Hiljem Ungari poolt kontrollitud ala
██ Prantsusmaa ja Jugoslaavia riikide kontrollitud ala
██ Ungari piirid aastal 1918 (jämedam joon)
██ Ungari piirid aastal 1920 (peenem joon)
| |||||||||
Valitsusvorm | Sotsialistlik riik | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Riigipea | Béla Kun | ||||||||
Esimees | Sándor Garbai | ||||||||
Pealinn | Budapest | ||||||||
| |||||||||
Peamised keeled | Ungari keel | ||||||||
Rahaühik | Ungari kroon | ||||||||
Deviis |
"Világ proletárjai, egyesüljetek!" "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" | ||||||||
Hümn |
"Internacionálé"[1] Internatsionaal | ||||||||
|
Tegemist oli Esimese Ungari Vabariigi järglasega ja riik püsis 1919. aasta 21. märtsist sama aasta 1. augustini. Riiki, mida ei tunnustanud ei Prantsusmaa, Suurbritannia ega Ameerika Ühendriigid, juhtis Béla Kun.[3] Tegemist oli maailmas alles teise sotsialistliku riigiga pärast seda, kui Oktoobrirevolutsiooni järel said Venemaal võimule bolševikud. Ungari Nõukogude Vabariik osales sõjalistes konfliktides Rumeenia Kuningriigi, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi ja tekkiva Tšehhoslovakkiaga. Riik kukkus kokku, kui Rumeenia väed Budapesti okupeerisid ja Ungari kuningriik seejärel taastati.