Trieste Vaba Territoorium
From Wikipedia, the free encyclopedia
Trieste Vaba Territoorium (itaalia keeles Territorio libero di Trieste, sloveeni keeles Svobodno tržaško ozemlje, serbia-horvaadi keeles Slobodni teritorij Trsta) oli Kesk-Euroopas Itaalia ja Jugoslaavia vahel asunud sõltumatu territoorium. Aadria mere põhjakaldal asunud ala oli teise maailmasõja järel ÜRO Julgeolekunõukogu otsese vastutuse all.
Trieste Vaba Territoorium 1947–1954 | |||||
Balkan | |||||
President (1947–1951) |
Terence Sydney Airey Mirko Lenac | ||||
---|---|---|---|---|---|
President (1951–1954) |
Thomas Winterton Miloš Stamatović | ||||
Pealinn | Trieste | ||||
Religioon |
katoliiklus Serbia õigeusk Judaism | ||||
Pindala | 738 km² | ||||
Rahvaarv | 370 000 (1949) | ||||
Peamised keeled | Itaalia · sloveeni · serbia-horvaadi · inglise (vaid administratiivsetel eesmärkidel) | ||||
Rahaühik |
Itaalia liir (Tsoon A) Trieste liir (Tsoon B)[1] | ||||
|
Vaba territoorium loodi 10. veebruaril 1947 Itaaliaga sõlmitud rahulepingu ühe protokolli alusel, et tagada erineva etnilise ja kultuurilise taustaga elanikkonnale neutraalne ja sõltumatu riik. Kuna piirkonnal oli strateegiliselt tähtis roll kaubavahetuses Kesk-Euroopaga, oli protokolli eesmärk ka rahustada Itaalia ja Jugoslaavia omavahelisi territoriaalseid nõudmisi. Protokoll hakkas kehtima sama aasta 15. septembril. Territooriumi administreerimine jagati kaheks osaks: esimese moodustas Trieste sadamalinn koos sellest loodesse jääva kitsa rannikuribaga (A-tsoon) ja teise moodustas väike osa Istria poolsaare loodeosast (B-tsoon, mis oli suurem).
Trieste Vaba Territooriumi võtsid aastal 1954 de facto üle selle naaberriigid, kuid see formaliseeriti oluliselt hiljem: aastal 1975 sõlmitud kahepoolse Osimo lepinguga, mis ratifitseeriti aastal 1977.[2]