Thomas Szasz
From Wikipedia, the free encyclopedia
Thomas Stephen Szasz (15. aprill 1920 Budapest – 8. september 2012 New York) oli Ameerika akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik.
Ta töötas enamiku oma karjäärist psühhiaatriaprofessorina New Yorgi haiglas State University of New York Upstate Medical University. Ta oli tunnustatud APA (American Psychiatric Association) ja Ameerika Psühhoanalüütikute Assotsiatsiooni (American Psychoanalytic Association) liige ning kõige paremini teati teda sotsiaalse kriitikuna, kes arutles psühhiaatria moraalsete ja teaduslike alustalade üle. Szaszi kõige tuntumateks raamatuteks on "Vaimuhaiguse müüt" (The Myth of Mental Illness, 1961) ja "Hullumeelsuse tööstus" (The Manufacture of Madness, 1970).
Szasz arutles oma karjääri jooksul, et vaimuhaigused on metafooriks inimeste eluprobleemide kohta ning neid ei eksisteeri tegelikult sel moel nagu on olemas kasvajad. Enamiku ajuhaiguste (väljaarvatud näiteks Alzheimeri tõbi, mis on kindlalt diagnoositav), puhul pole "bioloogilisi ega keemilisi teste, ega ka leide biopsiates ega nekropsiates, mis kinnitaks või seaks kahtluse DSM-i diagnoosid" ehk tema arvates ei olnud võimalik tõestada ei vaimuhaiguste olemasolu ega puudumist. Szasz ei pidanud ennast antipsühhiaatriks, vaid nimetas end sunniviisilise psühhiaatria vastu võitlejaks. Ta oli sunniviisiliste psühhiaatriliste ravimeetodite (coercive psychiatry) vastane ning uskus pigem psühhoteraapiasse inimestega, kes olid sellega nõus. Ta uskus, et iga inimene on oma keha ja vaimu omanik ning ta pidas õigeks, et uimastite tarbimine ja müük, meditsiini praktiseerimine, seksuaalsed suhted ja suitsiid oleksid lepingulised, legaalsed ja privaatsed.
USAs võib inimene minna igal ajahetkel poodi või kellegi suvalise juurde, ja hankida endale laetud tulirelva. Ent inimestelt on ära võetud vabadus omada tühja süstalt, see on kuritegu, millele järgneb riigi poolt organiseeritud karistus. See fakt on Szaszi arvates ideaalne sümbol sellele, kuidas valitsus laseb täielikult üle enda vastutusest kaitsta inimeste turvalisust ja on võtnud endale jõhkra rolli sekkuda inimeste privaatsesse eraellu ning rikkuda inimõigusi.[1]
Szaszi argumendid tema kaasaja kolleegide tavaliste ravimeetodite vastu on kirjeldatav kolme põhipunktiga. 1. Inimese tahte ignoreerimine suurendab inimlikke kannatusi. Samas inimese agentsuse austamine ja inimese enda tahet arvestav ja toetav sekkumine leevendab piinu. 2. Tablettide neelamine ei ole ainuke viis inimest aidata. Mis iganes meetod ja vahend, mis inimese piinu leevendab, on teretulnud ja täielikult arvestatav sekkumine. 3. Sellist asja nagu "inimese vaimu või inimese hinge haigust" ei ole olemas, ent samal ajal me peaks aitama kõiki neid, kes soovivad enda kannatusi leevendada.