Rinnavähk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.[2] Rinnavähk on paljude teadusdistsipliinide uurimisaines.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
Rinnavähki esineb sagedamini arenenud riikides,[3] naistel üle 100 korra sagedamini kui meestel.[3][4] Eestis diagnoositakse ligi 600 uut rinnavähijuhtu aastas. Neist üle 30% on avastamise ajal kaugele arenenud. Eesti Vähiliit veab rinnavähi varajase avastamise projekti "Ära jää hiljaks!".
Rinnanäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme seni veel ei tunta. Seetõttu võivad eri indiviididel erineda sümptomid, põhjused, kulg, diagnoosimine, vähitüübid (histoloogia), kirurgilise ravi ja onkoteraapia võimaluste olemasolu ja indiviidi vastuvõtlikkus sellele, geneetika, seisundi kestus, meditsiinisüsteemi ja rahaliste ressursside olemasolu, rinnavähi ravi lubamine ja ka suremus jpm.
Rinnanäärmevähi algmeks on tõenäoliselt üks vähirakk, mis saab kasvueelise. Nagu enamiku pahaloomuliste kasvajate korral ei ole ka rinnavähirakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust protoonkogeeni kontrollimatust aktivatsioonist (punktmutatsioonid) või tuumori supressorgeeni inaktivatsioonist. Rinnavähi initsiatsioon ja teke erineb nahavähi omast, kuivõrd rinnanäärme rakukeskkond on hormoonsõltuv.
Rinnavähi tekkel mängivad olulist rolli ka geneetilised tegurid, nii on nüüdseks revideerimisel haiguse mittepärilikkus, kuna mitmete vähi eelsoodumusega pärilike sündroomide korral võib ka järglastel rinnavähki esineda.
Pikka aega on vaieldud selle üle kas rinnavähk on elundispetsiifiline või süsteemne krooniline patoloogiline seisund. Uuemad uurimused, kus rinnavähirakke on tuvastatud pärast rinnavähi ravi ka luuüdist, räägivad süsteemse kroonilise seisundi kasuks. Lisaks on metastaseerunud rinnavähirakkudel (ka eesnäärmevähirakkudel) tuvastatud "võime suhelda" primaarkasvaja rakkudega nii, et need jäävad "puhkeseisundisse" (sleeping mode), kuni need metastaatilised rinnavähirakud vastavate signaalide toimel eri elundeis aktiveeritakse. Arvatakse, et rinnavähirakud võivad kasvajakoldest liikuda vereringesse (olles seal kui ringlevad kasvajarakud) ja suubuvad kaugematesse elunditesse, nagu näiteks luuüdisse. Need luuüdisse ja muudesse elundeisse "majutunud kasvajarakud" (disseminated tumor cells) võivad rasked ajad, näiteks kiiritus-, keemilise ja bioloogilise ravi üle elada (aastaid) "puhkeseisundis" (sleeping mode). Need rakud toimivad metastaseerunud rinnavähirakkude "reservuaarina", nagu luuüdi mikrometastaasid (rinnavähi tüvirakkude fenotüüp), ja võivad metastaase anda. Nii püütakse seletada mittemetastaatilise rinnavähi patsientide (koguni 40% I–III astme kliiniliselt mitteväljendunud metastaasidega rinnavähi haigusjuhtudest) rinnavähi retsidiivi, ka pärast kasvajakolde täielikku kirurgilist eemaldamist.