Rail Baltic
ehitatav raudteeliin / From Wikipedia, the free encyclopedia
Rail Baltic[1] (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica)[2][3][4] on ehitusjärgus taristuprojekt, mille eesmärgiks on ühendada Eesti, Läti, Leedu ja Poola kiire standardrööpmelise raudteega ning integreerida Balti riigid Euroopa raudteevõrku. Rail Baltic kulgeb Tallinnast Varsavisse, tagades ühenduse ka Riia ja Vilniusega. Kaudselt hõlmab projekt ka Soomet, luues eeldused Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli rajamiseks. Raudtee Balti riike läbiva osa kogupikkuseks on 870 km ning maksimaalseks kavandatud kiiruseks on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta kõige laiaulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.[5]
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (August 2023) |
Rail Baltic | ||||
---|---|---|---|---|
Üldist | ||||
Asukoht | Eesti, Läti, Leedu, Poola | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Varssavi | |||
Rööpapaaride arv | 2 | |||
Tehniline | ||||
Raudtee pikkus | 870 km | |||
Rööpmelaius | 1435 mm | |||
Elektrifitseeritud | 2 × 25 kV AC | |||
Kiirus | reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h | |||
|
Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada süsihappegaasi eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud Natura 2000 ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: Muuga Eestis, Salaspils Lätis ja Kaunas Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: Tallinn, Pärnu, Riia, Riia lennujaam, Panevežys, Kaunas ja Vilnius.[5]
Rail Baltic kuulub Euroopa Liidu kavandatud üle-euroopalisse TEN-T transpordivõrgustikku, mistõttu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal hinnati Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot.[6] Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatõusu tõttu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lõpus hinnati Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vähemalt 3 miljardit eurot.[7]
Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkõige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ning väidetav mõju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustatud kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust ning kirjutanud mitmeid avalikke kirju raudtee rajamise vastu (400 kiri, 500 kiri jt).