Qini dünastia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Qini dünastia (秦朝, Qíncháo) oli Hiina keisririigi esimene dünastia. See valitses praeguse Hiina idaosa aastail 221–206 eKr.
Qini dünastiale eelnes sõdivate riikide ajastu, mil eelmise dünastia, kuningliku Zhou dünastia, võimu alla jäi vaid väike osa Hiinast.
VANAAEG | |||||||
3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIGI AEG | |||||||
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
Lääne-Hani | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Hani | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu & Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–619 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 | |||||||
5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jin | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
UUSAEG | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | Hiina keisririik 1915–1916 | ||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Qini dünastia rajas 221. aastal eKr Qini riigi valitseja Ying Zheng (Yíng Zhèng), kes kuulutas end keisriks Qin Shi Huangdi nime all. Enne teda oli keisritiitel Hiinas kasutusel vaid jumalate ja mütoloogiliste muinaskeisrite kohta. Qini riik oli kõige läänepoolsem sõdivate riikide ajastu seitsmest riigist. Sel õnnestus kõik võistlevad riigid allutada ning esimest korda ühendada kogu Taevaalune (hiinlaste asuala). See oli juba eelmiste sajanditel alanud protsesside kulminatsioon ja üks tähtsamaid sündmusi Hiina ajaloos.[1][2] Ühtse riigi tegelikuks arhitektiks peetakse selle kantslerit Li Si'd. Qini dünastia valitses palju suuremat ala kui varasemad Shangi ja Zhou dünastia.
Need vähesed aastad, mis Qini dünastia kestis, kuuluvad Hiina ajaloo poliitiliselt kõige loovamate aegade hulka.[3] Valitsemises lähtus Shi Huangdi legistlikust ideoloogiast. Qini keisririiki nimetab Tarmo Kulmar esimeseks varatotalitaarseks riigiks.[4] Qini dünastia rajas Hiina riigikorralduse alused: ta lõi keiserliku bürokraatia, maksustas süstemaatiliselt inimesed ja maa, legitimeeris keisri institutsiooni, rajas müüri kaitseks Sise-Aasia rahvaste eest, võttis kasutusele ühtsed mõõdud, ühtse kirja ja ühtse raha. Nimi "Hiina" pärinebki Qini dünastia nimest[5].
Pärast esimese keisri Shi Huangdi surma 210. aastal eKr puhkesid kogu riigis rahutused. Hoolimata Qini riigi sõjalisest tugevusest viis järgnenud kodusõda riigi kokkuvarisemiseni. Keisri järglane Er Shi valitses vaid kolm aastat. Aastal 207 eKr laskis mässuline Xiang Yu kolmanda keisri Ziyingi hukata.
Qini dünastiale järgnes varsti Hani dünastia, mille rajas Liu Bang.
Hiina ajalookirjutus taunis Qini dünastiat pikka aega kui barbaarset ja militaristlikku. Ka lääne teadlased pidasid seda pikka aega totalitarismi tüüpiliseks näiteks. Arheoloogiliste leidude analüüs on kujundanud tasakaalustatuma pildi[6].