Nikolai Amossov
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nikolai Mihhailovits Amossov (vene keeles Николай Михайлович Амосов; ukraina keeles Микола Михайлович Амосов, Mõkola Mõhhailovõtš Amossov; 19. detsember (vkj 6. detsember) 1913 Olhovo (küla Tšerepovetsi lähedal), Novgorodi kubermang – 12. detsember 2002 Kiiev, Ukraina) oli Ukraina arstiteadlane, kirurg (kardiokirurg ja torakaalkirurg), bioküberneetik ja kirjanik, Ukraina Rahvusliku Teaduste Akadeemia akadeemik.
Ta oli aastatel 1983–1988 Kiievis asuva südame ja veresoonkonna kirurgia instituudi (praegu Ukraina Rahvusliku TA Amossovi-nimeline Südame ja Veresoonkonna Kirurgia Rahvuslik Instituut) direktor ja 1988–2002 selle audirektor. Esimeste hulgas Nõukogude Liidus hakkas ta sooritama operatsioone, mille puhul rakendati kunstlikku vereringet. Tema kliinikus võeti kasutusele barokambrid südamehaigete ravimiseks. 1963. aastal tegi Amossov Nõukogude Liidus esimese südame mitraalklapi proteesimise operatsiooni.
Aastal 2008 telekanali Inter Ukraina kõigi aegade saja tähtsama suurkuju leidmiseks korraldatud rahvahääletusel (põhines BBC saateformaadil "100 Greatest Britons"; telesaatejuht Savik Šuster) sai Nikolai Amossov Jaroslav Targa järel teise koha.
Amossov on kirjutanud rohkesti raamatuid, põhiliselt tervise teemadel, kuid ta on avaldanud ka mõne ilukirjandusliku teose. 1965. aastal ilmus ajakirjas Nauka i Žizn tema ulmeromaan "Märkmed tulevikust".[1]
Ta oli aastatel 1989–1991 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik.
Amossov on maetud Baikove kalmistul Kiievis.