Melanoom
From Wikipedia, the free encyclopedia
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta. Melanoomiks ehk nahamelanoomiks nimetatakse ka nahavähi vormi.
Pahaloomuline melanoom | |
---|---|
Melanoma malignum | |
| |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | CC.43 |
RHK-9 | 172 |
RHK-O | 87203 |
OMIM | 155600 |
DiseasesDB | 794 |
MedlinePlus | 000850 |
eMedicine | derm/257 med/1386 ent/27 plastic/456 |
MeSH | D008545 |
Valdavalt tekivad melanoomid nahas, aga võivad esineda igas koes, mis sisaldab melanotsüüte: suuõõne limaskestadel, soolestikus, tupes, kusitis, sugutil ja sugutilukil.[1] Primaarne maliigne melanoom võib tekkida ka tüümuses.[2]
Silma pahaloomuline pigmentkasvaja koroideamelanoom saab alguse silma soonkestast ehk koroideast. Kuigi koroideamelanoom on saanud sama nimetuse nahamelanoomiga, on tegemist erinevate vähiliikidega. Silmas võib melanoom esineda konjunktiivil ehk sidekestal.[3] Nahamelanoom võib esineda ka silmalaugudel.[4]
Nahamelanoom on inimestel üks ohtlikumaid pahaloomulisi kasvajaid, mille metastaseerumisel nii lümfogeensel kui ka hematogeensel teel arenevad siirded peaaegu kõigis elundites ja võib esineda retsidiivi.
Liigiti esinevad melanoomid peale inimese sagedamini ka koertel, hallidel hobustel ja sigadel, harvem aga kassidel ja väikemäletsejalistel.[5]