Liktor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liktor (ladina keeles lictor; sõnast ligare – 'siduma') oli Vana-Roomas kõrgema magistraadi teener ja auvaht.[1]
Liktorid kandsid fascest, rihmadega seotud vitsakimpu, mis oli magistraadi võimuembleemiks.[2][3] Väljaspool Rooma linnapiire (pomerium) lisati sellesse veel kirves.[4][5]
Magistraatidele määratud liktorite arv pidi illustreerima nende impeeriumi (käsklusvõimu) ulatust:[1][6] diktaatoritel oli 24 liktorit, konsulitel 12 ja preetoritel 6.[2][5][7] Keisririigi ajastul saatis keisrit algselt 12 liktorit, alates Diocletianuse valitsusajast (284–305) 24.[1]