Leo I (keiser)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7. veebruar 457 – 18. jaanuar 474, valitsedes seega 16 aastat, 11 kuud ja 11 päeva. Ta suri 73-aastaselt düsenteeria tagajärjel. Ta oli pärit arvatavasti Traakiast Dacia Aurelianast.
Leo I | |
---|---|
Keiser Leo I büst Louvre'is | |
Bütsantsi keiser | |
Ametiaeg 7. veebruar 457 – 18. jaanuar 474 (16 aastat, 11 kuud, 11 päeva) | |
Eelnev | Marcianus |
Järgnev | Leo II |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
umbes 401 Traakia |
Surmaaeg |
18. jaanuar 474 (73) Konstantinoopol |
Abikaasa | Verina |
Lapsed | Aelia Ariadne, Leontia, nimetamata poeg |
Kuulujuttude järgi teenis tulevane keiser nooruses elatist isegi lihunikuna. Pealinnas näidati soovijatele kohta, kus tulevane keiser väidetavalt lihaga kauples. Ühe variandi järgi pärineb sealt ka tema hüüdnimi – Lihunik. Pole aga välistatud, et selle nime teenis ta välja hilisema julmuse tõttu. Pärast lihunikuametit astus Leo sõjaväkke, kus alustas karjääri lihtsa sõdurina. Sõjaväes tegi ta karjääri ning sai tuntuks väepealikuks.[1]