Kristallpalee
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kristallpalee oli suur klaasist näitusehoone, mis püstitati Londonisse Hyde Parki 1851. aasta maailmanäituse ajaks. Näitusehalli, kus eksponeeriti tööstusrevolutsiooni viimaseid tehnikasaavutusi, üldpindala oli 92 000 m². Näitusel osales üle 14 000 eksponendi.
Kristallpalee projekteeris aednikuna tuntud Joseph Paxton. Malmtorudest ja klaasplaatidest monteeritud näitusehoone pikkus oli 564, laius 124 ja kõrgus 33 meetrit. See oli oma aja suurim klaashoone, hämmastades külastajaid oma klaasist seinte ja lagedega. Siit tuleneb ka hoone nimi – Kristallpalee.[1]
Kristallpalee nimi pärines õigupoolest näitekirjanikult Douglas Jerroldilt. 13. juulil 1850 avaldas ta satiiriajakirjas Punch missis Amelia Mouseri (tõlkes 'metskass', 'kass') varjunime all loo eelseisvast 1851. aasta maailmanäitusest, viidates sealjuures kristallpaleele, mis nimena otsekui kulutuli rahvasuus levis ja millest räägiti alatasa, kuigi klaashoone ise polnud veel püsti pandudki.[1]
Pärast maailmanäituse lõppemist võeti klaashoone tükkhaaval lahti ning pandi pisut muudetud ja suuremal kujul üles Sydenham Hilli naabruses Penge Commonis, kus see seisis 1854. aastast kuni tulekahjus hävimiseni 1936. aastal.
Kristallpalee kui kohanimi on praegugi kasutuses, tähistades Lõuna-Londoni piirkonda ning pargiala, kus hiiglaslik klaaspalee kunagi paiknes. Nüüd asetseb selles paigas spordikeskus Crystal Palace National Sports Centre ja jalgpalliklubi Crystal Palace F.C.
2013. aastal esitati ettepanek ajalooline Kristallpalee uuesti üles ehitada,[2] kuid see plaan lükati 2015. aasta alguses tagasi.[3]