Koroonapandeemia Rootsis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Koroonapandeemia Rootsis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
More information Haigus, Viirus ...
Koroonapandeemia Rootsis | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
COVID-19 juhtumite arv | |
COVID-19 juhtumeid 100 000 inimese kohta | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 24. jaanuar 2020 – |
Asukoht | Rootsi |
Rahvaarv | 10 367 232 (2020)[1] |
Esmajuhtum | Jönköping |
Tagajärjed | |
Tehtud teste | 148 500 (5.05.2020)[2] |
Nakatunuid | 2 699 339 (9.03.2023)[3] |
Surmi | 23 777 (9.03.2023)[4] |
Surmavusmäär | 1,35% (20.05.2021) |
Ennetus | |
Haldusmeetmed | liikumis- ja kogunemispiirangud |
Vaktsineerituid (100) | 47,22 (25.05.2021)[5] |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | Rootsi terviseamet |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Close
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati Rootsis 31. jaanuaril 2020 Hiinast Wuhanist naasnud isikul.[6][7] Esimene koroonaviirusega nakatunu suri Stockholmis 11. märtsil.
Rootsi valitsus tuli 16. märtsil välja 28 miljardi eurose abimeetmete paketiga, et kaitsta tööandjaid ja töötajaid epideemia mõjude eest.[8]
2020. aasta 2. juuli seisuga oli Rootsis tuvastatud 70 639 inimese haigestumine koroonaviirusega ning haigus oli nõudnud 5411 inimelu.[9]