Jõgi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi ookeanisse, merre, järve või teise jõkke. Kunstlikke vooluveekogusid ei nimetata jõgedeks, vaid kanaliteks ja kraavideks.
See artikkel räägib veekogust; filmi kohta vaata artiklit Jõgi (film 1984); perekonnanimi kohta vaata Jõgi (perekonnanimi). |
Suuremaid vooluveekogusid nimetatakse jõgedeks ja väiksemaid ojadeks. Teaduslikult ei erista jõge ja oja kindel mõõt, mistõttu on nende liigitamine tunnetuslik ja ajaloos välja kujunenud.[1][2]
Mõni jõgi on hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal.
Jõed on osa suurest veeringest. Vesi jõuab jõkke põhiliselt maapinna ning kraavide, allikate ja muude jõkke suubuvate veekogude kaudu.
Jõgesid uuriv teadusharu on potamoloogia.