Herta Oberheuser
From Wikipedia, the free encyclopedia
Herta Oberheuser (15. mai 1911 Köln – 24. jaanuar 1978 Linz am Rhein) oli saksa arst. Ta tegi Auschwitzi koonduslaagris ja Ravensbrücki koonduslaagris vangidega katseid.
1937. aastal sai Oberheuser Bonnis meditsiinikraadi, spetsialiseerumisega dermatoloogiale.[1]
Oberheuser liitus NSDAP-ga internina. Hiljem töötas ta arstina Saksa Tütarlase Liidus (Jungmädelbund, BDM).[1]
1940. aastal määrati Oberheuser SS-i peakirurgi ja Heinrich Himmleri ihuarsti Karl Gebhardti assistendiks.[1]
Ravensbrücki koonduslaagris vastutas ta sulfoonamiidide inimkatsete läbiviimise eest naisvangidel. Inimkatseid tehti poola naiste peal. Need eksperimendid olid mõeldud sulfoonamiidide mõju kindlakstegemiseks. Mõju saamiseks nakatati vange stafülokokkide, gaasgangreeni ja Clostridium tetani bakteriga. Neid opereeris ka dr Oberheuser. (Leutheusser, 155:2003)
Lisaks eksperimentidele tegeles Oberheuser ka sunniviisiliste abortidega, mida tehti naisvangidele, kes olid seitsmendat või kaheksandat kuud rasedad. Arstliku sekkumise kõrval esines ka surnuks peksmist, mille tagajärjel looted aborteerusid.
Ühe allika kohaselt mõrvanud ta ka terveid lapsi õli ja evipan'i (heksobarbitaal (N01AF02)) süstidega ning eemaldanud jäsemeid ja elutähtsaid elundeid.[2][3]
Nürnbergi arstide protsessil süüdistati Oberheuserit ainsa naisena inimsusvastastes kuritegudes. (Leutheusser, 155:2003) Oberheuserist sai sõjakurjategija ja ta mõisteti 20 aastaks vangi, kuid vabastati hea käitumise eest ennetähtaegselt 1952. aasta aprillis. Ta asus tööle perearstina.