DDT
From Wikipedia, the free encyclopedia
DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus: 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan või 1,1,1-trikloro-2,2,-bis(4-klorofenüül)etaan)[1] on värvitu, kristalliline, maitsetu ja peaaegu lõhnatu sünteetiline orgaaniline halogeenühend. See toksiliste omadustega aine on rasvlahustuv, seega hästi bioakumuleeruv.[2].
See artikkel räägib ainete segust; samanimelise ansambli kohta vaata artiklit DDT (ansambel). |
Tegemist on universaalse putukatõrjevahendiga (puutemürgiga). Kujutab endast ohtu keskkonnale, sest organismi sattudes akumuleerub kergesti ja võib põhjustada mitmesuguseid kahjustusi (näiteks inimese närvisüsteemis). Alates 1970. aastast on tööstusriikides (Eestis aastast 1968) DDT kasutamine keelatud.[3]