Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711. Lahing toimus tõenäoliselt 722. (mõne allika kohaselt 718.) aasta suvel Covadongas. See lõi aluse Astuuria kuningriigi tekkele ning pikemas perspektiivis kristluse säilimisele Pürenee poolsaare põhjaosas. Seega pani selle lahingu võit aluse ka rekonkistale.[1]
Quick Facts Toimumisaeg, Toimumiskoht ...
Covadonga lahing |
---|
Osa rekonkistast |
|
Toimumisaeg |
722. või 718. aasta suvi |
---|
Toimumiskoht |
Covadonga lähistel, tänapäeva Hispaania 43° 16′ 24″ N, 4° 58′ 51″ W |
---|
Tulemus |
Astuurlaste võit |
---|
Osalised |
---|
|
Väejuhid või liidrid |
---|
Pelayo |
Al Quama Munuza Seville'i piiskop Oppas |
|
Jõudude suurus |
---|
300 sõdurit |
800–1400 sõdurit (tänapäeval eeldatav) |
|
Kaotused |
---|
|
Close