Christian VII
From Wikipedia, the free encyclopedia
Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.
Christian VII | |
---|---|
Taani kuningas | |
Ametiaeg 14. jaanuar 1766 – 13. märts 1808 | |
Eelnev | Frederik V |
Järgnev | Frederik VI |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
29. jaanuar 1749 Kopenhaagen |
Surmaaeg |
13. märts 1808 Rendsburg |
Ta oli kuningas Frederik V ja kuninganna Louise'i poeg.[1]
Kuningana valis ta oma deviisiks "Gloria ex amore patriae" ('Au läbi isamaa-armastuse'). Christiani 42 aastat kestnud valitsusaega varjutas aga juba nooruses avaldanud vaimuhaigus, mistõttu jäi ta suuresti riigijuhtimisest kõrvale. 1770. aasta septembrist kuni 1772. aastani oli tegelikuks võimukandjaks Christiani ihuarst ja usaldusisik Johann Friedrich Struensee, kellest sai ka kuninganna Caroline Mathilde armuke.[1] Struensee kukutamise järel valitsesid kaks aastat riiki Christiani kasuema Juliane von Braunschweig-Wolfenbüttel, tema poolvend ja riigi eeldatav pärija Frederik ja Taani riigimees Ove Høegh-Guldberg.[2] 1784. aastal sai järjekordse paleepöörde tagajärjel regendiks kroonprints Frederik (hiljem Frederik VI), kes püsis võimul kuni Christiani surmani.[1][2]
Ehkki Christian oli ka Norra kuningas, ei külastanud ta seda oma valitsusajal kordagi ega langetanud ka ühtki riiki tõsisemalt mõjutanud otsust.[1]