Bondi sündmused
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid). Enamasti peetakse nimetuse "Bondi sündmus" all silmas umbes sajandi vältavat ja kogu tsükli alguseks loetavat külmemat või jahedamat perioodi. Kuid mõnikord ka kogu tsüklit.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Peamiselt jäässe ladestunud lisandite (kirjete) kõikumiste järgi on enne väikse jääaja aegses holotseenis tuvastatud kaheksa sellist sündmust (ja nendega seotud tsüklit). Neist seitsme kõrvalekalded keskmisest olid umbes 170 aastat. Jäävaheajale omastele Bondi sündmustele vastavad viimase jääaja aegsed Dansgaardi-Oeschgeri sündmused, mis leidsid aset 25 korda. Needki sündmused on toimunud peaaegu perioodiliselt keskmiselt 1470-aastase tsükliga, kuid see küsimus on veel lahtine. Holotseenieelse viimase jääaja aegne 1500-aastase tsükli ulatus oli väidetavalt täpsem. Ühe jääproovi valguses on see kliimatsükkel viimase miljoni aasta jooksul tõendatav ligi 600 korda. Tsükli selline ulatus on veel muude faktidega kinnitamata.
Nende olemasolu holotseeni ajal suutis esimesena tuvastada Ameerika geoloog Gerard C. Bond [1] (1940–2005), kes töötas Columbia Ülikooli Lamont-Doherti Maa Observatooriumis. Praegu on tema postuleeritud teooria, mis aitab selgitada planeedi Maa kliima dünaamikat, saanud osaks klassikalisest klimatoloogiast. Tegemist on paljude proovidega kinnitatud rütmiga, mille põhjusi ei teata. Küll aga oletatakse jääproovide eripära tõttu, et selles mängib olulisimat osa Päikese aktiivsus.