![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/2023_Nigerien_Crisis.svg/langet-640px-2023_Nigerien_Crisis.svg.png&w=640&q=50)
2023. aasta Nigeri kriis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nigeri kriis algas 26. juulil 2023 kui Nigeri presidendi kaardivägi kukutas ja pidas kinni president Mohamed Bazoumi. Pärast riigipööret kuulutas presidendi kaardiväe pealik kindral Abdourahamane Tchiani end sõjaväehunta ülemaks ja asutas Kodumaa Kaitse Riiginõukogu (CNSP).[4][5][6]
2023. aasta Nigeri kriis | |||
---|---|---|---|
Osa 2023. aasta Nigeri riigipöördest | |||
![]() ECOWASi riikide diplomaatiline olukord 17. septembril 2023: Hunta ja Saheli Riikide Liit Toetab diplomaatiliselt Nigeri riigipööret Vastandub diplomaatiliselt Nigeri riigipöördele Vastandub sõjaliselt Nigeri riigipöördele Islamimässulised | |||
Toimumisaeg | 29. juuli 2023 – | ||
Toimumiskoht | Niger | ||
Hetkeseis |
Käimasolev
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
|
Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) reageeris juhtunule 30. juulil ning andis võimupöörajatele ühe nädala Bazoumi tagasi ametisse laskmiseks, ähvardades seejuures rahvusvaheliste sanktsioonide ja sõjalise sekkumisega.[7][8] Nädal möödus ning 6. augustil ECOWASi sõjalist sekkumist ei toimunud, 10. augustil aktiveeris ECOWAS oma ooterežiimil olevad sõjajõud. Varem oli ECOWAS sõjalist sekkumist kasutanud 2017. aastal Gambia põhiseadusliku kriisi ajal.
Kõik toimuvaga seotud ECOWASi liikmesriigid peale Roheneemesaarte on lubanud võimalikust sõjalisest sekkumisest osa võtta.[9] Seevastu on Burkina Faso ja Mali sõjaväehuntad lubanud saata oma jõud Nigerisse ECOWASi vastu appi. Septembris 2023 sõlmisid Burkina Faso, Mali ja Niger kolmepoolse vastastikuse kaitse pakti.[10][11]