Lüksemburg Roza
From Wikipedia, the free encyclopedia
Roza Lüksemburg (saks.: Rosa Luxemburg [ˈʁoːza ˈlʊksəmbʊʁk], pol'š.: Róża Luksemburg), todesine nimi oli Rozalija Lüksenburg (pol'š.: Rosalia Luxenburg; sünd. 5. keväz'ku 1871, Zamosc'-lidn, Pol'šanman car'kund, Venäman imperii — kol. 15. viluku 1919, Berlin, Veimaran Tazovaldkund; toižed psevdonimad oliba pol'š. Róża Kruszyńska, Maciej Rózga, Spartakus) oli pol'šanmalaine da saksalaine filosof evrejan augotižlibundanke, ekonomist i publicist, marksizman teorijan šingotai, politikanmez' i feminist.
Lüksemburg Roza | |
pol'š.: Róża Luksemburg | |
Roza Lüksemburgan fotoportret, läz 1895−1905 vozid | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
pol'š.: Rozalia Luxenburg |
---|---|
radmižen toižend: |
politikanmez', filosof, революционерка, экономистка, журналистка, toimetaja, political theorist, botanical collector |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Zamość[d], Zamostkiy Uezd[d], Lublini kubermang[d], Kongressi-Poola[d], Venemaa keisririik[d][4][5][6] |
valdkund: | |
kolendan dat: |
15. viluku 1919(1919-01-15)[7][8][1][9][2][5][3][6] (47 vot) |
kolendan sijaduz: | |
avtograf: | |
Lüksemburg Roza VikiAitas |
Lüksemburg oli saksan hural socialiž-demokratižen likundan znamasižeks ühtnijaks. Tirpi repressijoid sodanvastaižes propagandas Ezmäižen mail'man sodan vozil, türmatihe händast ühthemänho nelläks vodeks. Oli Germanijan Kommunistižen partijan ühteks alusenpanijoišpäi. Tacihe händast da riktihe partijan Karl Libkneht-mödühtnijanke Berlinan radnikoiden vasthalibundan alištusen jäl'ghe vn 1919 vilukus.
Roza oli jäl'gmäižel videndel lapsel kanzas. Oli Varšavan naižgimnazijan pästnikan, mahtoi pagišta venän-ki kelel. Vspäi 1889 openui Cürihan universitetas. Vl 1897 vahvišti dissertacijad «Pol'šanman tegimištoline šingotez»-temanke i sai valdkundaližen oiktusen doktoran arvod. Vspäi 1898 eli Germanijas. Revolücionernaine läksi mehele kaks' kerdad, koli lapsetoman. Kirjuti saksan kelel.