Watergate'i skandaal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Watergate'i skandaal oli Ameerika Ühendriikide poliitiline skandaal, mis põhjustas president Richard Nixoni tagasiastumise.
17. juunil 1972 murdsid viis meest sisse Demokraatliku Partei peakontorisse, et parandada sinna ebaseaduslikult paigaldatud pealtkuulamisseadmeid.[1] Kuna turvamees avastas sissemurdmise, arreteeris politsei kõik sissetungijad sündmuspaigal ning leidis ka pealtkuulamisseadmed. Nixon otsustas sissemurdmise, illegaalse pealtkuulamise ja dokumentide varguse kinni mätsida.[1]
1973. aastal avaldasid New York Times ja Washington Post, et peakontorisse sissemurdnud meestelt leitud raha pärines president Nixoni tagasivalimiskampaania komiteest. Washington Postiga tegi koostööd anonüümne informaator "Sügav kõri", kes andis ajakirjanikele olulise info Nixoni administratsiooni seotusest sissemurdmisega ning selle kinnimätsimise kohta. 2005. aastal avalikustas, endine FBI abidirektor William Mark Felt, et tema oli olnud Posti anonüümne informaator.[2]
Senati ülekuulamistel tunnistas Nixoni abiassistent Alexander Butterfield, et Ovaalkabineti vestlusi salvestati ning endine Valge Maja nõunik John Dean tunnistas, et Nixon oli käskinud Watergate'i sissemurdmise kinni mätsida.[3][4] Ülemkohus otsustas üksmeelselt, et Nixon peab Ovaalkabineti salvestised uurijatele üle andma ning need tõestasid tema süüd.[5]
9. augustil 1974 teatas Nixon, et astub ametist tagasi ja on ainus Ameerika Ühendriikide president, kes on ametist tagasi astunud. 8. septembril 1974 andis uus president Gerald Ford talle armu.[6]