Teine Balkani sõda oli konflikt, mis puhkes, kui Bulgaaria, rahulolematu oma Esimese Balkani sõja saagi üle, ründas 16./29. juunil 1913 oma endisi liitlasi Serbiat ja Kreekat. Serbia ja Kreeka armeed tõrjusid Bulgaaria pealetungi ja tegid vasturünnaku, tungides Bulgaariasse. Kuna Bulgaarial oli ka varem tekkinud territoriaalne vaidlus Rumeeniaga, provotseeris see sõda Rumeeniat Bulgaariasse tungima. Ka Osmanite riik kasutas olukorda ära, et mõned eelmises sõjas kaotatud territooriumid tagasi võita. Kui Rumeenia väed lähenesid pealinnale Sofiale, palus Bulgaaria vaherahu, mille tulemuseks oli Bukaresti rahu, millega Bulgaaria pidi loovutama osi oma Esimese Balkani sõja saagist Serbiale, Kreekale ja Rumeeniale. Konstantinoopoli rahuga kaotas ta Osmanitele Edirne.
| Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2016) |
Quick Facts Toimumisaeg, Toimumiskoht ...
Teine Balkani sõda |
---|
Osa Balkani sõdadest |
Liitlaste peamised maismaaoperatsioonid (laevastiku tegevust pole näidatud) |
Toimumisaeg |
29. juuni – 10. august 1913 |
---|
Toimumiskoht |
Balkani poolsaar |
---|
Tulemus |
Bulgaaria kaotus ja Bukaresti rahu |
---|
Osalised |
---|
|
Jõudude suurus |
---|
500 221 – 576 878 |
Serbia 348 000 meest, Kreeka 148 000 meest, Montenegro 12 802 meest, Rumeenia 330 000 meest, Osmanite riik 255 000 meest, Kokku: 1 093 802 |
|
Kaotused |
---|
7583 tapetut, 9694 kadunut, 42 911 haavatut, 3049 haigustesse surnut, 140 suurtükki vallutatud või hävitatud, Kokku: 65 927 surnut või haavatut |
Serbia: 9000 tapetut, 36 000 haavatut, 5000 haigustesse surnut, Kreeka: 5851 lahingus tapetut, 23 847 haavatut, 188 kadunut, Montenegro: 240 tapetut, 961 haavatut, Rumeenia: tühised, 6000 haigustesse surnut, Osmanite riik: tühised, 4000 haigustesse surnut,
Kokku: ~76 000 lahinguis kaotatut, ~91 000 kokku kaotatut |
|
Close