Tankitõrje
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu. Samas on see jalaväe relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse esimese maailmasõja päevil tulenevalt vajadusest arendada taktikat ja tehnoloogiat tankide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse lahingutoetuse õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.[viide?]
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ja passiivseks (mitmesugused tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks.