Sünonüüm (bioloogia)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sünonüümiks nimetatakse kõiki ühele looma- või taimeliigile pandud kõlblikke nimesid. Siiski kehtib nende seast vaid üks.
Sünonüümid jagunevad:
- objektiivseteks sünonüümideks – algusest peale, kogemata erinevate teadlaste pandud erinevad nimed. Kehtima jääb varem pandud nimi, teine jääb sünonüümiks;
- subjektiivseteks sünonüümideks – tekivad taksonite ümberkorraldustega, näiteks perekondade/sugukondade liitmistel.
Bioloogilises nomenklatuuris kasutatakse sõna "sünonüüm", kui ühel taksonil on mitu teaduslikku nimetust. Sõna tarvitus on zooloogias ja botaanikas erinev.
Nomenklatuuris kehtib prioriteedireegel, mille järgi tuleb taksoni kohta reeglina kasutada esimesena avaldatud, st vanimat nimetust. Sünonüümide peamine allikas on see, kui hilisemad taksonoomid kirjeldavad sama rühma uue nimetuse all uuesti. Sellel võib olla erinevaid põhjusi: algne kirjeldus oli ebamäärane, see oli uuele kirjeldajale tundmatu (näiteks avaldatud väga vanas, väheprestiižikas ja vähelevinud või võõrkeelses erialaajakirjas) või käsitletavat rühma ei olnud väga ammu mõnes revisjonis või monograafias käsitletud, mistõttu erialakirjandusest oli raske ülevaadet saada. Peale selle on üks tähtis põhjus globaalse ülevaate puudumine, mille tõttu väga suure levilaga liike (näiteks liike, mis on levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas) kirjeldatakse eri piirkondades eraldi. Oma osa on ka erinevatel taksoloogilistel kontseptsioonidel (lumper 'id ja splitter 'id). Kui taksonoomilise töö käigus märgatakse sünonüümi, tunnistatakse uuem nimetus vanema nimetuse sünonüümiks. Liiginimekirjades ja revisjonides lisatakse reeglina iga liiginimetuse taha juba teadaolevate sünonüümide nimekiri. Kui sünonüümsus on kindlaks tehtud, ei tohi neid nimetusi enam kasutada. Mõnikord tuleb ette, et vanem nimetus, mis oli sünonüümi staatuses, tunnistatakse jälle kehtivaks. See juhtub sageli siis, kui revisjoni käigus jagatakse see, mida enne peeti liigiks, mitmeks liigiks. Mõni nisugustest uutest liikidest võib olla juba varem nime saanud. See on siis uue tunnustatud taksoni kehtiv nimetus, ka juhul, kui kunagine esmakirjeldaja ei olnud sellest erinevusest teadlik.
Ühe 2013. aastast pärineva hinnangu järgi on umbes 20 protsenti (selleks ajaks) kirjeldatud liiginimetustest seni veel avastamata sünonüümid[1]. See suhtarv on eri taksonoomilistes rühmades erinev. Ka osa praegu kirjeldatavaid uusi liike osutuvad sünonküümideks.