Suur rahvasterändamine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suur rahvasteränne (saksa keeles Völkerwanderung "rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Rännet soodustasid sügavad muutused Rooma riigis ja selle "barbaripiiril". Esimesed saabujad olid germaani hõimud (goodid, vandaalid, langobardid, sueebid, friisid ja frangid), hiljem surusid neid lääne poole hunnid, avaarid, slaavlased, bulgarid ja alaanid. Hilisemad ränded (araablaste vallutused ning viikingite, madjarite, mauride, türklaste ja mongolite sissetungid) omasid ka märkimisväärset mõju (eriti Põhja-Aafrikas, Pürenee poolsaarel, Anatoolias ning Kesk- ja Ida-Euroopas); siiski jäävad need Suure rahvasterände ulatusest välja.
See artikkel on hilisantiikaja rändest; 21. saj sisserändelainete kohta Euroopasse vaata Euroopa rändekriis |
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2012) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2022) |