Suur-Määri riik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas". Selle tuumikterritooriumid asusid põhjapoolse Morava jõe ääres piki tänapäeva Tšehhi ja Slovakkia piiri. Teooriaid Suur-Määri riigi paiknemisest piirkonnas lõunapoolse Morava jõe ääres pole laialdaselt omaks võetud. Määri riigi täpne asutamisaeg on vastuoluline, kuid oletatakse, et riigi ülesehitamise protsess viidi lõpule 830. aastate alguses Mojmír I ajal (valitses 820./830.dad–846), kes on esimene teadaolev Määri valitseja.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2015) |
Mojmír ja tema järglane Rastislav (valitses 846–870) tunnistasid esialgu Karolingi monarhide süseräniteeti, kuid nende iseseisvusvõitlus tekitas rea relvastatud konflikte Ida-Frangi riigiga alates 840. aastatest. Määri riik jõudis oma suurima territoriaalse ulatuseni Svatopluk I ajal (valitses 870–894), keda tolleaegsetes allikates kutsuti aeg-ajalt kuningaks. Kuigi tema riigi piire ei saa täpselt määrata, kontrollis ta Määrimaa tuumikterritooriume, samuti teisi naaberpiirkondi, sealhulgas Čechy ning tänapäeva Ungari, Poola ja Ukraina osi, teatud ajal oma valitsemise jooksul. Pärast Svatopluki surma tekkinud separatism ja sisekonfliktid, mis aitasid Määri riigi langusele kaasa, millest ka ungarlased üle käisid. Määri riigi kokkuvarisemise täpne aeg on teadmata, kuid see toimus millalgi 902. ja 907. aasta vahel.
Määri riik koges märkimisväärset kultuurilist arengut pärast vürst Rastislavi algatatud Kyrillose ja Methodiose misjoni saabumist aastal 863, mis kehtestas kirjasüsteemi (glagoolitsa) ja slaavi liturgia, viimase kinnitas lõpuks ametlikult paavst Hadrianus II. Glagoolitsa ja selle järglane kirillitsa levisid teistesse slaavi riikidesse (eriti Balkani riigid ja Kiievi-Vene), kaardistades uue tee nende kultuurilises arengus.