Sufražett
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sufražett (inglise keeles suffragette; suffrage – 'hääleõigus') oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses naiste õiguste (eriti naiste valimisõiguse) eest võitleva liikumise liige.
Sufražist (suffragist) oli üldisem termin valimisõiguse laiendamise pooldaja tähistamiseks. See hõlmas erinevate poliitiliste vaadetega naisi ja mehi, sufražetid olid naised.
Suurbritannia mõistes soovisid sufražistid naiste valimisõiguseni jõuda konstitutsiooniliste ja rahumeelsete vahenditega, sufražetid kasutasid eesmärgile tähelepanu püüdmiseks radikaalsemaid meetodeid.[1] Ameerikas nimetati naiste valimisõiguse eest võitlejaid sufražistideks. Sufražetiks nimetamine tähendas USAs naisaktivisti naeruvääristamist.[2]
Terminit "sufražett" seostatakse eeskätt Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liiduga (Women's Social and Political Union, WSPU), mis tegutses Suurbritannias aastatel 1903–1917. WSPU liikmeid teati nende äärmuslike taktikate poolest. Näiteks pidasid nad näljastreike, aheldasid end vahistamise provotseerimiseks aiapiirete külge, kallasid postkastidesse ohtlikke kemikaale, lõhkusid avalike hoonete aknaid ja süütasid öösiti tühje hooneid. Londoni Holloway vanglas tavatseti näljastreiki pidanud sufražette sunniviisiliselt toita.
1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik, mis andis kõigile üle 21-aastastele naistele õiguse parlamendivalimistel hääletada.[3] 1895. aastal saavutasid valimisõiguse Lõuna-Austraalia naised. Lisaks said nad õiguse parlamenti kandideerida.[4]
USAs lubas Wyomingi osariik vähemalt 21-aastased naised valimiskasti juurde 1869. aastal ja Utah' naised said valimisõiguse 1870. aastal. 1920. aastal laienes valimisõigus kõigile USA naistele. Kanadas (v.a Québecis) said vähemalt 21-aastased naised valida alates 1919. aastast.
Suurbritannia võttis vähemalt 30-aastased ja teatud varanduslikele tingimustele vastanud naised valima lubava seaduse vastu 1918. aastal. 1928. aastal said valimisõiguse kõik vähemalt 21-aastased Suurbritannia naised.