Sokali afäär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sokali afäär või ka Sokali vemp, oli demonstratiivne teaduslik paroodia, mille korraldas New Yorgi ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži füüsikaprofessor Alan Sokal.[1] 1996. aastal esitas ta artikli kultuuriuuringute akadeemilisele ajakirjale Social Text. See artikkel oli koostatud ning avaldamiseks esitatud eksperimendina ajakirja intellektuaalse ranguse testimiseks,[2] täpsemalt selleks, et uurida, kas juhtiv Põhja-Ameerika kultuuriuuringute ajakiri, mille toimetuskollektiivi kuuluvad sellised tegelased nagu Fredric Jameson ja Andrew Ross, avaldaks artikli, mis on täis ohtrat jama, tingimusel, et (a) see kõlab hästi ja (b) toetab toimetajate ideoloogilisi eelarvamusi.[3][4][5][6]
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel "Piire ületades: Kvantgravitatsiooni transformatiivse hermeneutika suunas" (Transgressing the Boundaries: Towards a Transformative Hermeneutics of Quantum Gravity) avaldati ajakirja 1996. aasta kevad-suvises teadussõdade numbris. Ta esitas idee, et kvantgravitatsioon on sotsiaalne ja keeleline konstruktsioon. Ajakiri ei kasutanud retsensente ega esitanud artiklit füüsikutest välisekspertidele hindamiseks.[7][8] Kolm nädalat pärast avaldamist mais 1996 tegi Sokal ajakirjas Lingua Franca teatavaks, et artikkel oli pettus.
Sokali satiir tekitas poleemikat humanitaarteadlaste kommentaaride teadusliku väärtuse üle füüsikaliste teaduste teemadel postmodernse filosoofia mõju üle sotsiaalsetele distsipliinidele üldiselt ja teaduseetika üle üldiselt, sealhulgas seelle üle, kas Sokalil oli õigus väljaande toimetajaid või lugejaid ninapidi vedada ja kas väljaanne oli teaduseetikat järginud.
2008. aastal avaldas Sokal teose "Pärast pettust" (Beyond the Hoax), mis käsitles selle pettuse ajalugu ja arutas selle kestvamaid tagajärgi.