Serbia vürstkond (keskaegne)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Serbia vürstkond (serbia: Cрпска кнежевина/Srpska kneževina) oli varakeskaegne serblaste riik, mida valitsesid Vlastimirovićid. Riik eksisteeris Kagu-Euroopas u 780–969. Selle esimene teadaolev valitseja oli Višeslav. Aastal 822 valitsesid serblased öeldavasti "suurt osa Dalmaatsiast" ja samal ajal võtsid bulgaarid maid idas, valmistudes Serbiat vallutama. Vlastimir võitis Bulgaari armeed kolmeaastases sõjas (839–842) ja kaks riiki elasid mõnikümmend aastat rahus. Vlastimiri kolm poega järgnesid üheskoos Serbiat valitsema, kuigi mitte kauaks; Serbia muutus võimuvõitluses bütsantslaste ja bulgaaridega (valdavalt Bütsantsi liitlased) oluliseks, mille tulemuseks olid ka suured dünastilised kodusõjad kolme aastakümne jooksul. Serbia annekteeriti bulgaaride poolt kolmeks aastaks (924–927), kuni poliitilise pantvangi vürst Časlavi tagasitulekuni, kes ühendas mitmed provintsid, saades kõige võimsamaks Vlastimirovićiks. Tähtis sündmus oli kristluse kinnistumine riigiusundina aastal 869 ja esimese Serbia eparhia, Rasi eparhia asutamine. Informatsioon Vlastimirovićite kohta lõpeb De Administrando Imperioga (fl. 950–960). Serbia annekteeriti bütsantslaste poolt aastal 969 ja seda valitseti kui Rasi katepanikioni.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2015) |
- Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja. Sellest järgmise riigi (1101–1217) kohta vaata Serbia suurvürstkond. Tänapäevasema monarhia (1817–1882) kohta vaata Serbia vürstkond.
Cрпска кнежевина 768–969 | |
Serbia Časlavi (927–960) valitsemisajal | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn | Ras |
Religioon |
slaavi polüteism (768–869) õigeusk |
Riigikeeled | serbia (vanaserbia) |