Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda (horvaadi: Stogodišnji hrvatsko-turski rat, Stogodišnji rat protiv Turaka, Stogodišnji rat s Osmanlijama) on nimi konfliktide jadale, enamasti suhteliselt madala intensiivsusega ("Väike sõda", horvaadi: Mali rat) Osmanite riigi ja keskaegse Horvaatia kuningriigi (mida valitsesid Jagelloonide ja Zápolya dünastiad) ning hiljem Habsburgide Horvaatia kuningriigi vahel.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2022) |
Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2022) |
Saja-aastane Horvaatia–Osmanite sõda | |||
---|---|---|---|
Osa Horvaatia-Osmanite sõjad Osmanite-Ungari sõjad Osmanite-Habsburgide sõjad Osmanite sõjad Euroopas | |||
Toimumisaeg |
1493-1593 (100 aastat) või 15. sajandi teisest poolest 1606. aastani | ||
Toimumiskoht | Keskaegne Horvaatia kuningriik, Habsburgide Horvaatia kuningriik | ||
Tulemus |
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Paavst Leo X nimetas Horvaatiat 1519. aastal Antemurale Christianitatis ("kristluse kaitsevall"), arvestades, et Horvaatia sõdurid andsid türklaste-vastasesse võitlusse märkimisväärse panuse. Osmanite riigi laienemine Euroopas peatati 1593. aastal Horvaatia pinnal (Sisaki lahing). Sellegipoolest okupeeris moslemite Osmanite riik osa Horvaatiast 16. sajandist 17. sajandi lõpuni. Pealegi jäi kristlus suuremas osas Euroopast ülekaalu.