Søren Kierkegaard
taani filosoof, teoloog ja kirjanik / From Wikipedia, the free encyclopedia
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.
Søren Kierkegaard | |
Sündinud |
5. mai 1813 (Kopenhaagen, Taani) |
---|---|
Surnud |
11. november 1855 (42-aastaselt) (Kopenhaagen, Taani) |
Piirkond | Lääne filosoofid |
Ajastu | 19. sajandi filosoofid |
Autogramm |
Suurem osa Kierkegaardi varastest töödest on kirjutatud mõne pseudonüümi all ning need "autorid" kommenteerivad varasemate "autorite" teoseid.
Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.
Tema isa oli jõukas villakaupmees Michael Kierkegaard (1756–1838). Ema Ane Lund Kierkegaard (1768–1834) oli tema teine naine, kes enne oli Michaeli juures töötanud teenijana. Isal oli 7 last, kellest 6 said täiskasvanuks, aga ainult kaks elasid temast kauem: Aalborgi piiskop ja poliitik Peter Christian Kierkegaard (1805–88) ning Søren Kierkegaard, kes sai oma emapoolse vanaisa eesnime.
8. mail 1837 kohtus 24-aastane Søren Kierkegaard 15-aastase Regine Olseniga (1822–1904) ja armus esimesest pilgust. 8. septembril 1840 pakkus Kierkegaard neiule kihlust. 11. augustil 1841 katkestas Kierkegaard kihluse, pidades end oma sõnul liigse melanhoolia tõttu abieluks sobimatuks, kuid jäi Reginega elu lõpuni sõbralikesse suhetesse. Nähtavasti oli Regine ainus naine, keda Kierkegaard kunagi armastas. Regine abiellus 1847 oma endise koduõpetaja Johan Frederik Schlegeliga (1817–96), kes 1855–60 oli Taani Lääne-India kindralkuberner, nii et Kierkegaardi surma ajal oli Regine temast kaugel. Nii Schlegel kui Olsen olid Kierkegaardi filosoofia austajad.
28. septembril 1841 kaitses Kierkegaard Kopenhaageni ülikoolis magistrikraadi teemal "Iroonia kontseptsioon Sokratest silmas pidades". Sokratest kujutasid Platon ja Xenophon tõsiselt, aga Aristophanes oma komöödia "Pilved" tegelasena. Kierkegaardi arvates mõistis Aristophanes Sokratest paremini ja kujutas teda täpsemini. Kaitsmiskomisjoni arvates oli magistritöö tähelepanuväärne ja sügavamõtteline, kuid liiga mitteformaalne ja teravmeelne selleks, et olla tõsiseltvõetav akadeemiline teadustöö.