Sõrve poolsaar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõrve poolsaar (varem ka Sörve) on Eesti poolsaar, mis asub Saaremaa saare edelaosas, Liivi lahe ja ülejäänud Läänemere vahel. Sõrve poolsaar on tekkinud kõigest mõne sajandi eest, kui maakerke tõttu endine Sõrve saar ühines Saaremaa saarega. Praegu on poolsaare pindala ligikaudu 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on Sõrve säär.
Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 meetrit. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jm), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatuma, Ohessaare).
Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.
Poolsaar on suures osas kaetud metsadega. Haruldasematest taimeliikidest kasvavad Sõrves nt jugapuu, tuhkpihlakas ja luuderohi.
Esimest korda on Sõrvet, mis siis oli veel omaette saar, mainitud aastal 1234 nimekujul Sworve. Sõrve üks ajaloolisi nimekujusid on ka Simpernes.
Poolsaare järgi on nimetatud siluri Jaagarahu lademe Sõrve kihistu.[1]