Sõnnik
orgaaniline aine, mis saadakse peamiselt loomade väljaheidetest, mida kasutatakse põllumajandusväetisena / From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.
Sõnniku toiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas sõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.[1]
Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat (8–15%) ja vedelat (<8%) sõnnikut.[2] Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.
Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.
Väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[3]