Qāsem Soleymānī
iraani sõjaväelane / From Wikipedia, the free encyclopedia
Qāsem Soleymānī (pärsia keeles قاسم سلیمانی; 11. märts 1957 – 3. jaanuar 2020) oli Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväe kindralmajor, kes alates 1998. aastast oli selle välisoperatsioonide üksuse Quds juht.[13]
Sardar Qāsem Soleymānī قاسم سلیمانی | |
---|---|
Qāsem Soleymānī (2019) | |
Hüüdnimi |
Hadži Qāsem (toetajate seas)[1] Varikomandör (läänes)[2][3][4][5][6] |
Sünniaeg |
11. märts 1957 Qanāt-e Malek, Kermāni provints, Iraan |
Surmaaeg |
3. jaanuar 2020 (62-aastaselt)[7][8] Bagdad, Iraak |
Truudusvanne | Iraan |
Teenistus | Islami revolutsiooniline kaardivägi |
Teenistusaeg | 1979–2020 |
Auaste | kindralmajor |
Üksus(ed) | Al-Quds |
Juhtinud |
41. Tharallah diviis Al-Quds |
Sõjad/lahingud |
päis
Kurdide ülestõus (1979) Iraani-Iraagi sõda (1980–1988)[9] HDKA mäss (1989–1996) Lõuna-Liibanoni konflikt (1985–2000) Afganistani sõda[10] 2006. aasta Liibanoni sõda Iraagi sõda Iraani-Iisraeli varisõda Süüria kodusõda Iraagi kodusõda (2014–2017) |
Autasud |
Zolfaghari orden (1)[11] Fathi orden (3)[12] |
Soleymānī teenistuskäik algas 1980. aastatel Iraani-Iraagi sõjaga, kus ta juhtis 41. diviisi. Hiljem teenis ta välisoperatsioonidel, aidates Şaddām Ḩusayni-vastaseid šiiite ja kurde Iraagis, hiljem ka Hezbollah'd Liibanonis ning Hamasi Palestiinas. Aastal 2012 toetas Soleimani Iraani võtmeliitlase Süüria valitsust kodusõjas, peamiselt lahingutes Islamiriigi (ISIL) vastu. Soleymānī tegutses ISIL-i vastu ka aastatel 2014–2015, kui toetas Iraagi valitsusvägede ja šiiitlike jõudude pealetungi.[14]
Ta hukkus Ameerika Ühendriikide raketirünnakus 3. jaanuaril 2020 Iraagi pealinnas Bagdadis. Rünnakuks andis käsu president Donald Trump[15], see korraldati kongressi eelnevalt teavitamata[16]. Koos Soleymānīga said rünnakus surma ka mitmed šiiitliku paramilitaarse Rahva Mobilisatsioonijõudude (PMF) liikmed.
Ameerika Ühendriigid on Soleymānī juhitud Qudsi eriüksust klassifitseerinud terroriorganisatsiooniks. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ütles pressiteates rünnakut põhjendades, et Soleymānī ja Quds on aastate jooksul tapnud Lähis-Idas sadu ja vigastanud tuhandeid Ameerika sõdureid. Pressiteates öeldakse, et Soleymānī on viimaste kuude jooksul korduvalt korraldanud rünnakuid Ameerika baaside vastu Iraagis, kiites samuti heaks Ameerika Ühendriikide saatkonna ründamise Bagdadis 2019. aasta detsembri lõpus. Samuti tegeles ta Kaitseministeeriumi väitel Ameerika diplomaatide ja sõjaväelaste vastu suunatud uute rünnakute planeerimisega.[17]