Puunia sõjad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Puunia sõdadeks nimetatakse kolme sõda, mis peeti aastatel 264–146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Sõdade alguses oli Kartaago suurvõim Vahemere lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale.
Sõdade alguses oli Foiniikia riigi (foiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane Kartaago, suurvõim Vahemere lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks.
Kartaago ja Rooma traditsiooniliselt head suhted katkestas konflikt Sitsiilias. Sürakuusa türanni Agathoklese endised palgasõdurid mamertiinid (marsipojad), kes pärast tolle surma teenistuseta jäid, läksid tülli nii sürakuusalaste kui ka kartaagolastega ja palusid abi Roomalt. Roomlaste otsus mamertiine toetada viis nad sõtta Kartaago vastu.