Ploomipuu (alamperekond)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond. Osa autoreid loeb ploomipuud omaette perekonnaks.
Ploomipuu | |
---|---|
Laukapuu Prunus spinosa | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
Perekond |
Toompuu Prunus |
Alamperekond |
Ploomipuu subg. Prunus |
Toompuu perekonna teistest alamperekondadest (kirsipuudest, virsikupuudest, toomingatest ja teistest) erinevad ploomipuud selle poolest, et nende võrsetel on otspung ja külgpungad paiknevad üksikutena, mitte hulgakesi koos, õied on lühikeste õievarte otsas ühe- kuni viiekaupa koos, viljal on ühel küljel soon ja vilja sees olev kivi on sile.
Ploomipuu vilja nimetatakse ploomiks. Küps ploom võib olla kaetud õhukese hallika vahaja kihiga, mis tuleb pestes maha.
Majanduslikus mõttes olulised ploomipuud on keskmist kasvu, tavaliselt pügatakse nad 5–6 m kõrguseks. Pügamata ploomipuude võra võib ulatuda 12 m kõrgusele ja olla 10 m lai.
Ploomipuud õitsevad maailma eri piirkondades eri ajal, aga reeglina aasta esimesel poolel. Kõige sagedamini õitsevad nad kevadel, aga Taiwanis hakkavad nad õitsema juba jaanuaris.
Vilja läbimõõt on tavaliselt 3–8 cm. Kujult on nad kerajad või ovaalsed. Viljaliha on kõva, mahlakas ja mure. Vilja koor on sile, liibub viljaliha külge ja on mõnikord kaetud vahaka kihiga. Vilja sees on üksainus suur luuseeme, mida kõnekeeles kiviks kutsutakse.
Ploomipuud kuuluvad maailma esimeste kultuurtaimede hulka. Ploome on leitud juba noorema kiviaja asulapaikadest koos oliivide, viinamarjade ja viigimarjadega.