Pierre Abélard
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pierre Abélard [pj'eer abel'aar] (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
Pierre Abélard | |
---|---|
Sünniaeg |
1079 Le Pallet (Prantsusmaa kuningriik) |
Surmaaeg |
21. aprill 1142 Chalon-sur-Saône (Prantsusmaa kuningriik) |
Amet | teoloog, filosoof, kirjanik, kirikuinimene |
Varaskolastika olulise esindajana õpetas ta muu hulgas Pariisis teoloogiat, loogikat ja dialektikat. Arvestades tema pärinemist Le Pallet'st (ladina Palatium) ja tema elukutset, andis tema kaasaegne Johannes Salisburyst talle lisanime Peripateticus palatinus ("peripateetik Le Pallet'st"). Petrus Venerabilis nimetas teda oma teises epitaafis gallialaste Sokrateseks (Gallorum Socrates).[1]
Abélard pooldas sajandeid enne valgustusaega mõistuse edemust mitte ainult filosoofias, vaid ka usuküsimustes. Selle ja teiste vaieldavate õpetustega ja armuafääri tõttu oma õpilase Héloïse'iga satus ta arvukatesse konfliktidesse. Ulatusliku kirjavahetuse kõrval on huvitavad tema teoloogilised dispuudid teiste seas Clairvaux' Bernardiga.