Peterburi Püha Kolmainu katedraal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Peterburi Püha Kolmainu katedraal ehk Troitski Izmaili katedraal, täieliku nimega Püha Elualustaja Kolmainsuse nimeline Izmaili polgu ihukaardiväe katedraal on Peterburis Admiraliteedi rajoonis Troitskoje väljakul asuv õigeusu kirik.
Kiriku kogudus kuulub Vene Õigeusu Kiriku Peterburi piiskopkonna Admiraliteedi praostkonda. Koguduse preester on Gennadi Bartov.
Ampiirstiilis kirik ehitati arhitekt Vassili Stassovi projekti järgi 1828–1835. Katedraal mahutab 3 tuhat inimest. Valmimise ajal oli ta Venemaa suurim pühakoda.
Katedraali fassaadi keskne osa on 6 korintose sambaga portikus, mille friis on kaunistatud skulptuuridega. Nende skulptuuride autor on Samuil Galberg. Katedraali sees on veel 24 korintose sammast. Pilastrid on kaetud valge kunstliku marmoriga.
Katedraalis asub 1865 valmistatud kroonlühter, mis kaalub 5 tonni.
Katedraali seintel rippusid Vene-Türgi sõjas 1877–78 trofeeks saadud Türgi sõjaväeüksuste tähed. 1836 paigaldati katedraali seintele valged marmortahvlid nende ohvitseride nimedega, kes Venemaa eest võideldes langesid Austerlitzi, Friedlandi, Borodino või Kulmi lahingus, mis kõik peeti Napoleoni vastu.
Vene-Türgi sõja mälestamiseks avati 24. (vkj. 12.) oktoobril 1886 katedraali juures Kuulsuse sammas, mille arhitekt oli David Grimm. Sammas on 28 m kõrge ja valmistatud põhiliselt 108 türklastelt sõjasaagiks saadud kahuritorust, mis on paigutatud 5 kihina. Samba alumises osas on 6½ m kõrgune pjedestaal, mille igal neljal küljel on pronkstahvlid sõjasündmuste kirjelduse ja sõjaväeosade loenditega. 1930. aasta jaanuaris viidi see sammas ümbersulatamisele. 1969 avati selle kohal katedraali arhitekti Vassili Stassovi büst, mis 2004 ära viidi ja 1. oktoobril 2005 avati taastatud Kuulsuse sammas.