Přemysliidid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.[1]
Dünastia asutas legendi kohaselt künnimees Přemysl, kes abiellus printsess Libušega. Přemysliidide dünastia juhti nimetati tavaliselt vürstiks või hertsogiks (tšehhi keeles kniže) kuni 1198. aastani, mil Přemysl Otakar I muutis Böömimaa Saksa-Rooma riigi koosseisus olevaks päritavaks kuningriigiks.[1] Böömimaa asukoht Saksa-Rooma keisririigi ning Poola ja Ungari kuningriikide vahel mõjutas Böömimaa käekäiku mitmete sajandite vältel. Lisaks pidid Böömi hertsogid hoidma Saksa-Rooma keisriga stabiilseid poliitilisi suhteid. Böömimaa valitsejad laienesid oma idanaabrite arvelt, kui need olid nõrgad, kuid kui Poola ja Ungari kuningriigid taas tugevnesid, löödi Böömimaa tagasi. Peamised sisepoliitilised küsimused keerlesid ümber Morava (Määrimaa) ja Böömimaa suhete ning pärimisõiguse. Hertsog Boleslav II surma järel puhkenud pärilustüli nõrgestas Böömimaad ajutiselt, kuid 11. sajandi esimesel poolel suutis riik uuesti stabiliseeruda.[2]