Püstpalkkirik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Püstpalkkirik on keskajal Põhjamaades, eriti 11.–13. sajandi Norras kasutusel olnud kirikutüüp, mille puhul üleni puidust hoone konstruktsioon rajati püstistele nurgapostidele.
Seda tüüpi kirik ehitati raamistikule, mis koosnes neljast nurgapostist ja neid ühendavatest alumistest ja ülemistest raampuudest. Püstpalkkirikud jagunevad kahte suuremasse rühma: saalkiriku tüüpi ja basiilika tüüpi kirikud. Reeglina on nad kaunistatud rikkalike puunikerdustega, mis ühendab kristlikud motiivid viikingite traditsioonilistest uskumustest pärit ainestikuga[1].