Põhjamaade Nõukogu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan. Valitsuste koostööorgani Põhjamaade Ministrite Nõukogu kõrval on ta Põhjamaade ametliku koostöö üks põhiorganitest.
Nordisk Råd Nordiska rådet Pohjoismaiden neuvosto Norðurlandaráð | |
Põhjamaade Nõukogu lipp | |
Liikmesmaad | |
Asutatud | 1952 |
---|---|
Peakorter | Kopenhaagen |
Liikmed | 5 liikmesriiki |
Ametlikud keeled | taani, rootsi, norra, soome, Island |
Peasekretär | Kristina Háfoss |
President | Jorodd Asphjell |
Selle liikmesmaad on riigid Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani ning autonoomsed piirkonnad Fääri saared (Taani), Gröönimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). Nende maade kogupindala on umbes 3 493 000 km² (ilma Gröönimaata 1 318 412 km²), summaarne elanike arv 25 016 546[1] ning rahvastiku tihedus 7,2 in/km² (ilma Gröönimaata 18,9 in/km²).
Põhjamaade Nõukogu eesmärk on hoida ja arendada Põhjamaade koostööd justiits-, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas. Koostöö raamid on määratletud Helsingi lepinguga.
Nõukogu koosneb parlamentide delegaatidest, kes valitakse igal aastal uuesti.
Valitsused on Põhjamaade Nõukogu ees aruandekohuslikud.[2]
Põhjamaade Nõukogu organid on
- täiskogu, mis koosneb nõukogu kõigist liikmeist,
- presiidium, mis koosneb presidendist (presidentuur roteerub maade vahel) ja Põhjamaade Nõukogu kodukorras ette nähtud arvust liikmetest,
- viis alalist komisjoni.
Põhjamaade Nõukogu peakorter on Kopenhaagenis. Selle peasekretär ehk presiidiumi sekretariaadi direktor on alates 2021. aastast Kristina Háfoss (Fääri saared).[3] Töökeeled on taani, norra ja rootsi keel.