Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
NSV Liidu kallaletung Poolale | |||
---|---|---|---|
Osa Teisest maailmasõjast Poolas | |||
Toimumisaeg | 17. september – 28. september 1939 | ||
Toimumiskoht | Poola | ||
Tulemus | Poola okupeerimine Saksamaa ja NSV Liidu poolt 1939–1941 | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühine sõjaline invasioon Poolasse oli kokku lepitud 23. augustil 1939 sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingu, nn Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis. 1. septembril oli Poolale kallale tunginud Saksamaa.
- Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas
17. septembri varahommikul kutsuti NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaati Poola suursaadik Wacław Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee sissetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud ukraina ja valgevene vennasrahvaid. Poola suursaadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.
Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkuleppele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega Hitlerile ülejäänud maailma rahvaste silmis sõja alustaja rolli. Saksamaale kuulutasid 3. septembril sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule, kes oli samasugune sissetungija.
Poola ründamisega rikkus NSV Liit Riia rahulepingut (1921), NSV Liidu-Poola mittekallaletungi pakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid. Poola valitsus lahkus maalt 18. septembril ja Varssavi kapituleerus 28. septembril.
Vastavalt Saksamaaga kokkulepitule tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril Poola territooriumile, hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda (Rivne oblast, Ivano-Frankivski oblast, Lvivi oblast, Volõõnia oblast, Tšernivtsi oblast, Ternopili oblast ja Žitomõri oblast, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aastasõda Nõukogude Venemaaga. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest OUNi juhtimisel.