Mõõgavendade ordu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae)[1] oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202. aastal preester Theoderich või Riia piiskop Albert.
Quick Facts Tegev, Liik ...
Mõõgavendade ordu | |
---|---|
Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitser | |
Tegev | 1202–1237 (35 aastat) |
Liik | sõjaline ordu |
Garnison/staap | Riia |
Sõjad | Ristisõjad Venemaal |
Ülemad | |
Ordumeister |
Venno (1204–1209) Wolquin (1209–1236) |
Maamarssal |
Arnold (1205–1211) Rutger (1211–1236) |
Close
Liivimaa ristisõja käigus võitles ordu Vana-Liivimaa aladel elanud balti ja soome-ugri hõimudega. 1236. aasta septembris praeguse Läti ja Leedu piirialadel toimunud Saule lahingus sai orduvägi žemaitidelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa – teiste hulgas langes mitukümmend rüütelvenda ja väejuhist ordumeister Wolquin. Järgnenud aastal liideti ordu riismed Saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu.