Mägijuudid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mägijuudid ehk Kaukaasia juudid, tuntud ka kui Juhuro, Juvuro, Juhuri, Juwuri, Juhurim, Kavkazi juudid või Gorski juudid (heebrea keeles יְהוּדִי קַוְקָז Yehudey Kavkaz ; vene keeles Горские евреи [1] aserb. keeles Dağ Yəhudiləri), on juudid Ida- ja Põhja- Kaukaasiast, peamiselt Aserbaidžaanist ja erinevatest Venemaa Föderatsiooni vabariikidest: Tšetšeeniast, Inguššiast, Dagestanist, Karatšai-Tšerkessiast ja Kabardi-Balkaariast. Mägijuutide hulka kuuluvad pärsia keelt kõnelevad juudid koos Iraani, Afganistani ja Kesk-Aasia juutidega. Mägijuudid on Iraanist pärit Pärsia juutide järeltulijad ja kuuluvad Mizrahi juutide kategooriasse. [2] [3] Mägijuudid kujunesid kogukonnana pärast seda, kui Iraan loovutas 1813. aasta Gulistani lepingu osana Vene impeeriumile alad, kus nad elasid.
Mägijuutide kogukonna eelkäijad on asustanud Vana-Pärsiat alates 5. sajandist e.m.a. Mägijuutide kõneldav keel, mida nimetatakse juuditaadiks (vt ka taadi keel), on iidne Edela-Iraani keel, milles on ühendatud palju iidse heebrea keele elemente. [4]
Arvatakse, et mägijuudid jõudsid Pärsiasse Iisraelist juba 8. sajandil e.m.a. Nad jätkasid rännet itta, asudes elama Kaukaasia mägistele aladele. Mägijuudid elasid üle arvukad sõjad ja taudid, asudes elama äärmiselt kõrvalistele ja mägistele aladele. Nad olid edukad sõdalased ja ratsutajad. [5]
Mägijuudid erinevad Kaukaasia mägede Gruusia juutidest. Need kaks rühma on kultuuriliselt erinevad: nad räägivad eri keeli ning neil on palju erinevusi tavade ja kultuuri poolest. [6]