Lützeni lahing
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lützeni lahing peeti 16. novembril 1632 (ukj) Saksa-Rooma riigi ja Katoliikliku Liiga ning protestantliku Rootsi ja Saksimaa ühendvägede vahel Kolmekümneaastase sõja raames Põhja-Saksamaal Leipzigi linnast 20 kilomeetrit edelas Lützeni küla lähistel. Seda peetakse sõja üheks olulisemaiks lahinguks.
Quick Facts Toimumisaeg, Toimumiskoht ...
Lützeni lahing (1632) | |||
---|---|---|---|
Osa Kolmekümneaastasest sõjast | |||
"Gustav II Adolfi surm Lützeni lahingus" Carl Wahlbomi 1855. aasta maal. | |||
Toimumisaeg |
6. november 1632 (vkj) 16. november 1632 (ukj) | ||
Toimumiskoht | Lützeni küla lähistel, Leipzigist edelas, Saksimaal | ||
Tulemus | Pyrrhose võit Rootsi jaoks | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Close
See artikkel räägib Kolmekümneaastase sõja raames toimunud lahingust; Kuuenda koalitsiooni sõja raames toimunud lahingu kohta vaata artiklit Lützeni lahing (1813). |
Rootsil Kuningriigile oli lahing Pyrhhose võit: katoliiklaste pealetung Saksimaal löödi tagasi, kuid kaotati ligi 6000 meest ja lahingus langes protestantlike vägede ülemjuhataja Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Saksa-Rooma riik kaotas lahingus umbes 5000 meest, välimarssal krahv Gottfried Heinrich zu Pappenheim sai lahingus raskelt haavata ja suri järgmisel päeval.