Liège'i piiskopkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst. Piiskopi kiriklik domeen oli palju suurem kui vürstina kontrollitav domeen.
See artikkel räägib endisest riigist; diötseesi kohta vaata artiklit Liège'i piiskopkond (diötsees) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Principauté de Liège (fr) 980–1795 | |
Liège'i vürstlik piiskopkond 1350. aasta paiku | |
Valitsusvorm | vasall, valitav feodaalmonarhia |
---|---|
Osa | Saksa-Rooma riigist |
Pealinn | Liège |
Liège'i piiskopid omandasid vürstliku piiskopi staatuse 980. ja 985. aasta vahel, kui piiskop Notger, kes oli olnud Liège'i piiskop aastast 972, sai Saksa-Rooma keisrilt Otto II-lt ilmaliku kontrolli Huy krahvkonna üle.
Vürstlik piiskopkond kuulus 1500. aastast Alam-Reini-Vestfaali ringkonda. Selle territoorium hõlmas enamuse tänapäeva Belgia Liège'i ja Limburgi provintsidest ning mõned eksklaavid teistes Belgia ja Hollandi osades.
Lühikeseks ajaks sai sellest aastatel 1789–1791 vabariik (Liège'i vabariik), kuid aastal 1791 taastus vürstlik piiskopkond. Vürstliku piiskopi roll lõppes jäävalt aastal 1795, kui riigi annekteeris Prantsusmaa. Aastal 1815 sai sellest Madalmaade ühendkuningriigi osa ja aastal 1830 oli see selles kuningriigi osas, mis eraldus saamaks Belgiaks.
Liège'i piiskopkond ei olnud kunagi Hollandi Seitsmeteistkümne provintsi või Hispaania ja Austria Lõuna-Madalmaade osa, kuid alates 16. sajandist mõjutasid selle poliitikat tugevalt Burgundia hertsogid ja hiljem Habsburgid, de la Marcki (hollandi van der Marck) perekonna suveräänsel juhtimisel.
Aastal 1559 grupeeriti selle 1636 kihelkonda kaheksasse ülemdiakooniasse ja 28 chrétientés (praostkonda). Kõige tähtsamad linnad (bonnes villes) piiskopkonnas olid: Liège, Beringen, Bilzen, Borgloon, Bree, Châtelet, Ciney, Couvin, Dinant, Fosses-la-Ville, Hamont, Hasselt, Herk-de-Stad, Huy, Maaseik, Peer, Sint-Truiden, Stokkem, Thuin, Tongeren, Verviers, Visé ja Waremme.
Maastrichti linn langes vürstliku Liège'i piiskopi ja Brabanti hertsogi (hiljem Ühendatud provintside Generaalstaatide) ühisvalitsemise alla. Teine vürstliku piiskopkonna linn säilitas seega oma status aparte läbi kogu ancien régime.