Leivu keel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Leivu keeles on tugevad läti keele mõjud ja sarnasusi liivi keelega. Leivu keelesaart peetakse kunagise laiema lõunaeesti keeleala osaks, mille läti keele levik hiljem eraldas. 18.–19. sajandist on teateid paarist tuhandest ja 20. sajandi algusest sadakonnast leivu keele kõnelejast, viimane keeleoskaja suri 1988. aastal.