Lõuna-Aafrika Vabariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb kogu ulatuses).
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lõuna-Aafrika Vabariik
| |
Riigihümn | Nkosi Sikelel' i Africa ja Die Stem van Suid-Afrika |
---|---|
Pealinn |
Pretoria; parlament Kaplinnas, kõrgeim kohus Bloemfonteinis |
Pindala | 1 221 037 km² |
Riigikeel | inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele |
Rahvaarv | 62 027 503 (2.02.2022)[1] |
Rahvastikutihedus | 50,8 in/km² |
Riigikord | presidentaalne vabariik |
President | Cyril Ramaphosa |
Iseseisvus | 31. mail 1961 |
SKT | 349,419 mld $ (2017)[2] |
SKT elaniku kohta | 5724 $ (2015)[3] |
Rahaühik | rand (ZAR) |
Ajavöönd | maailmaaeg +2 |
Tippdomeen | .za |
ROK-i kood | RSA |
Telefonikood | 27 |
Lõuna-Aafrika Vabariik on väheseid Aafrika riike, kus pole kunagi olnud riigipööret ja korrapäraseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika suurim ja paremini arenenud, koos sellega on kõikjal riigis arenenud ka taristu.
LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini on loonud peapiiskop Desmond Tutu, hiljem on selle kasutusele võtnud president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrika kohta tavatu. 2007. aastal andis riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).
Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.
2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.